Kookosõli

Kookosõli ekstraheeritakse kookospalmist (Cocos nucifera) korjatud küpsenud kookospähkli tuumast või lihast. Kogu troopilises maailmas on see põlvkondade jooksul olnud peamine rasvade allikas miljonite inimeste toidusedelis.
Kookosõli erineb enamikust teistest toiduõlidest ainulaadselt ja seetõttu on seda kasutatud paljudes rakendustes toidus, meditsiinis ja tööstuses. Kookosõli eristab enamikust teistest toiduõlidest õli moodustavad põhilised ehituskivid või rasvhapped. Kookosõli koosneb valdavalt spetsiaalsest rasvamolekulide rühmast, mida nimetatakse keskmise ahelaga rasvhapeteks (MCFA). Enamik inimese toidus sisalduvaid rasvu koosneb peaaegu täielikult pika ahelaga rasvhapetest (LCFA).
Esmane erinevus MCFA ja LCFA vahel on molekuli suurus või täpsemalt rasvhappe selgroo moodustava süsinikuahela pikkus. MCFA keti pikkus on 6 kuni 12 süsinikku. LCFA sisaldab 14 või enam süsinikku.
Süsinikuahela pikkus mõjutab paljusid nafta füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Tarbimisel keha töötleb ja metaboliseerib iga rasvhapet erinevalt, sõltuvalt süsinikuahela suurusest. Seetõttu on kookospähkli MCFA füsioloogilised mõjud oluliselt erinevad LCFA omadest, mida toidus sagedamini leidub.
MCFA ja LCFA võib liigitada ka küllastunud, monoküllastumata või polüküllastumata rasvhapeteks. Kookosõli sisaldab 92% küllastunud rasvhappeid. Kogu kookosõlis sisalduv MCFA on küllastunud. Need erinevad aga keemiliselt väga palju pika ahelaga küllastunud rasvhapetest, mida leidub loomarasvas ja muudes taimeõlides.