Farmakognoosia

Farmakognoosia on looduslikest allikatest saadud ravimite uurimine. Ameerika Farmakognooside Selts määratleb farmakognoosia kui "ravimite, ravimainete või potentsiaalsete ravimite või loodusliku päritoluga ravimite füüsikaliste, keemiliste, biokeemiliste ja bioloogiliste omaduste uurimist kui ka uute looduslike allikate otsimist.
Sõna "farmakognoosia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest pharmakon (ravim) ja gnoos ehk "teadmised". Farmakognoosia mõistet kasutas esmakordselt Austria arst Schmidt aastal 1811. Algselt - 19. sajandi ja 20. sajandi alguses - kasutati "farmakognoosiat" meditsiini- või kaubateaduste ("Warenkunde" Saksa keel), mis käsitles narkootikume toorelt või valmistamata kujul. Toorravimid on taimset, loomset või mineraalset päritolu kuivatatud, ettevalmistamata materjal, mida kasutatakse ravimina. Nende materjalide uurimine Pharmakognosie nime all töötati esmakordselt välja saksakeelsetes Euroopa piirkondades, samas kui teistes keeltes kasutati sageli Galeni ja Dioscoriidi töödest võetud vanemat terminit materia medica. Saksa keeles kasutatakse sünonüümina ka terminit drogenkunde ("toorainete teadus").