Hambakaaries

Hambakaaries ehk hambakaaries ehk õõnsus on haigus, kus bakteriaalsed protsessid kahjustavad kõva hamba struktuuri （emaili, dentiini ja tsementi）. Need koed lagunevad järk-järgult, tekitades hambaauke （auke hammastesse. Kaariese algatamise eest vastutavad kaks bakterirühma - Streptococcus mutans ja Lactobacilli. Ravimata jätmisel võib haigus põhjustada valu, hammaste kaotust, nakkust ja rasketel juhtudel ka surma. Tänapäeval on kaaries endiselt üks levinumaid haigusi kogu maailmas. Karioloogia on hambakaariese uuring.
Kaariese esitusviis on väga erinev, kuid riskifaktorid ja arenguetapid on sarnased. Esialgu võib see ilmuda väikese kriidise alana, mis võib lõpuks areneda suureks kavitatsiooniks. Mõnikord võib kaaries olla otseselt nähtav, kuid hammaste vähem nähtavate piirkondade jaoks ja hävitamise ulatuse hindamiseks kasutatakse muid tuvastamismeetodeid, näiteks radiograafia.
Hammaste lagunemist põhjustavad teatud tüüpi happet tootvad bakterid, mis kääritatavate süsivesikute nagu sahharoos, fruktoos ja glükoos juuresolekul kahjustavad. Hammaste mineraalainete sisaldus on tundlik piimhappe tootmisel tekkiva happesuse suurenemise suhtes. Täpsemalt öeldes on hammas （, mille sisu on peamiselt mineraalne, the hamba ja seda ümbritseva sülje vahel pidevalt edasi-tagasi demineraliseerunud ja remineraliseerunud olekus. Kui pH hamba pinnal langeb alla 5.5, kulgeb demineralisatsioon kiiremini kui remineralisatsioon （st hamba pinnal on mineraalse struktuuri netokaotus his. Selle tulemuseks on lagunemine. Sõltuvalt hammaste hävitamise ulatusest võib hammaste õige vormi, funktsiooni ja esteetika taastamiseks kasutada erinevaid ravimeetodeid, kuid pole teada ühtegi meetodit hammaste suure hulga taastamiseks. Selle asemel propageerivad hambaravi organisatsioonid ennetavaid ja profülaktilisi meetmeid, nagu regulaarne suuhügieen ja toitumise muutmine, et vältida hambakaariese tekkimist.
Kuigi pärast igat söögikorda või suupistet jääb üle 95% kinni jäänud toidust hammaste vahele pakituna, tekib üle 80% õõnsustest süvendites ja lõhed närimispindade soontes, kuhu harja ei pääse ning kus süljele ja fluoriidile pole juurdepääsu hape ja remineraliseerida demineraliseeritud hammas. Vähesed õõnsused tekivad seal, kus süljele on lihtne juurdepääs.
Kiudude nagu närimine pärast söömist aitab sundida röga kinni jäänud toitu süsivesikute nagu suhkru lahjendamiseks, happe neutraliseerimiseks ja demineraliseeritud hammaste remineraliseerimiseks.